Perekonnast.
Tõde on tõene ja
miski muu pole tõene. Ilma esimese pooleta pole teisel mõtet. Kuid
ilma teiseta pole esimene enam tõene. Sest kui see, mis pole tõene
on samuti tõene nagu see, mis on tõene, siis osa tõest on vale.
(„Kursus imetegudes” Harjutus 152.)
Sama võib öelda ka
normaalse kohta. Mis on normaalne, on normaalne ja miski muu pole
normaalne. Mis pole loomulik, on ebatäiuslik. (Napoleon)
Meie
homoseksuaalsete abielude kaitsjad väidavad, et nende võrdsustamine
normaalsetega on samm edasi ühiskonna tolerantsuse ja progressi
poole.
Vaimsest maailmast
tulnud seletuste kohaselt on inimene kas gei või lesbi tavaliselt
seepärast, et eelmistes eludes on ta olnud palju kehastusi järjest
ka mees või siis naine ja nüüd ei suuda ta kohaneda oma
teistsuguse kehaga. Tal tuleks teha ära kodutöö oma psühikaga
kas siis omal jõul või Jumala abiga. Kirurgilised soovahetused või
siis abielud omasoolistega on lihtsalt aja raiskamine. Varem või
hiljem tuleb kohanemine ära õppida, kui mitte selles elus, siis
järgmistes.
See pole aga
kaugeltki ainus põhjus, miks keegi on gei või lesbi. Näiteks vene
vargapoiste gruppidesse kuulunud tütarlastest sai nii mõnestki
vangilaagris karistust kandes lesbi. Vabanemine ei muutnud neid enam
ja poisid pidid nad vägistama, et neist jälle normaalsed
tütarlapsed teha.
Meesbaleriinid on
väitnud, et päevade viisi naisi käperdades saadakse üleküllastus.
Millest täpselt, kas siis naiselikust energiast või millestki
muust, seda teavad ehk psühholoogid.
Üks naisterahvas
jutustas, et kui oli väike, siis kuulis isa ütlevat: „Oh oleks ta
poiss”. Sellest hetkest viskas ta nukud nurka ja otsustas olla
poiss. Edaspidi mängis ta ainult poistega ja oli selles osas õnnelik
kuni jõudis kätte aeg, mil poisid hakkasid tema vastu hoopis
teisest vaatenurgast huvi tundma. Ta sai oma valest identiteedist
küll pikapeale üle, kuid taastumine tütarlapseks kujunes väga
pikaldaseks ja valuliseks protsessiks.
See oli vaid lause,
kuid kuidas võib muuta last see, kui ta kasvab ebanormaalses
perekonnas.
Jumal on andnud
inimestele vaba tahte. Pole meie asi homoabielude üle kohut mõista.
Elagu nagu soovivad. Küll on aga meie asi, mitte ähmastada piire
normaalse ja ebanormaalse vahel. Homoabielude propageerimine või
nendele lapsendamise õiguse andmine on aga kurjast.
Lõpuks peaks mitte
unustama, et elame kuningriigis, mille valitsejaks on Jumal. Kui
Jumal on midagi keelanud, siis on tark, seda mitte teha. On see siis
varastamine, valetamine või miski muu. Kui mõni mõrtsukas
inkarneerub uuesti ja tal on eelsoodumus mõrvamiseks, siis pole
sellega tema kuritööd õigustatud ega meie tolerantsus asjakohane.
Kui aga kellegi ebanormaalsus otseselt meid ei kahjusta, siis olgu
see tema valik.
Jumal õnnista
Eestit.